Viimasel kümnendil on digitaalse sisu loomine intellektuaalse töö tulemusena märgatavalt kasvanud. Aastate jooksul oluliselt muutunud maailm on erilist tähelepanu pööranud autoriõigustele ja intellektuaalomandi kaitsele. Pole kahtlust, et nende kaitse on muutunud mõnevõrra keerukamaks, kuna töö iseloom on muutunud ja tööd on sageli raske omistada kindlale isikule.
Intellektuaalse omandi kaitse säilitamine muutub aga iga päevaga järjest olulisemaks, kuna intellektuaalomand on muutunud oluliseks maailma majanduskasvu ajendiks. Sellest tulenevalt on intellektuaalomandi kaitseks loodud terve hulk rahvusvahelisi ja kohalikke seadusi ja regulatsioone.
Automaatika ja digitaliseerimine toovad tõepoolest kasu mitte ainult sisutootjatele vaid ka potentsiaalsetele tarbijatele. Digitaalse sisu (sh fotod, muusika, filmid, raamatud) tarbimise kasv tähendab, et on oluline tagada originaalteoste kaitse. Digitaalses maailmas on intellektuaalse omandi kaitse aga keeruline, kuna sisu kopeerimine ja levitamine on lihtsam kui kunagi varem.
Seega jääb põhiküsimus: kuidas tagada autoriõiguste säilitamine digitaliseeritud maailmas? Esiteks, seadusandlus peab ajaga kaasas käima. Teiseks, tehnoloogiaettevõtted peavad integreerima intellektuaalomandi kaitse oma ärimudelisse. Kolmandaks, tarbijad peavad olema teadlikud oma õigustest ja kohustustest.
Lõpetuseks tuleb mõista, et intellektuaalomandi kaitse ei ole ainult autori huvi, vaid see on ühiskonnale laiemalt kasulik. See soodustab loovust, innovatsiooni ja majanduskasvu. Seega on intellektuaalse omandi kaitse digitaliseeritud maailmas hädavajalik ning vajab pidevat tähelepanu seadusandjatelt, tehnoloogiaettevõtetelt ja tarbijatelt.