Tehisintellekt ehk TI on viimastel aastatel jõudnud teadusasutustest igapäevaellu: see kirjutab tekste, tõlgib, loob pilte ja aitab ettevõtetel otsuseid langetada. Aga mis on tehisintellekt tegelikult, kust see alguse sai, kuidas see töötab ja milliseid riske ning reegleid sellega seostub? Selles artiklis anname ülevaate põhilisest.
Mis on tehisintellekt?
Eestikeelse Vikipeedia järgi on tehisintellekt (inglise keeles artificial intelligence, AI) ehk tehisaru masina intellekt. Tehisintellektiks nimetatakse ka arvutiteaduse haru, mis uurib intelligentseid agente – seadmeid, mis tajuvad oma keskkonda ja sooritavad toiminguid, mis maksimeerivad mingi eesmärgi saavutamise tõenäosust. Kõnekeeles räägitakse tehisintellektist siis, kui masin jäljendab inimmõistusele iseloomulikke tegevusi, näiteks õppimist ja ülesannete lahendamist.
Termini võttis 1956. aastal kasutusele John McCarthy, kes määratles tehisintellekti kui teaduse intelligentsete masinate loomisest. Eesti keeles kasutatakse ka sõnu tehisaru, tehismõistus ja kunstmõistus.
Tehisintellekti ajalugu
Tehisolenditest on räägitud juba antiikajast ning hiljem ulmeteostes, näiteks Mary Shelley „Frankensteinis“. Tehisintellekti sünniajaks peetakse aastaid 1952–1956, mil loodi esimesed intelligentsed masinad.
- 1956–1974 – kuldsed aastad: loodi palju uusi programme ja ideid.
- 1974–1980 – esimene „TI talv“: areng peatus, sest arvutid polnud piisavalt võimsad ja rahastus kahanes.
- 1980–1987 – buum: uued võimsamad programmid, muu hulgas Jaapani riikliku toe abil.
- 20. sajandi lõpp ja 21. sajandi algus: suured läbimurded.
Ingliskeelse Vikipeedia järgi kasvasid huvi ja rahastus märgatavalt pärast 2012. aastat, kui närvivõrkude kiirendamiseks hakati kasutama graafikaprotsessoreid ja süvaõpe edestas varasemaid meetodeid. Areng kiirenes veelgi pärast 2017. aastat transformer-arhitektuuri tulekuga, ning 2020. aastate TI-buumi on suuresti vedanud generatiivne tehisintellekt.
Kuidas tehisintellekt töötab?
Masinõpe
Masinõpe uurib programme, mis suudavad oma sooritust mingis ülesandes automaatselt parandada. See on olnud tehisintellekti osa algusest peale.
Süvaõpe
Süvaõpe on masinõppe liik, mis juhib sisendid läbi bioloogiast inspireeritud tehisnärvivõrkude.
Suured keelemudelid
Suured keelemudelid ei vaja selgesõnalist sümbolteadmist – need omandavad teadmised, olles treenitud miljonite raamatute ja miljardite veebilehtede tekstil. 2024. aastal tekkisid nn arutlusmudelid, mis lahendavad paremini keerulisi matemaatika- ja programmeerimisülesandeid. Samas võivad sellised mudelid anda ka ekslikke vastuseid ehk „hallutsineerida“.
Kus tehisintellekti kasutatakse?
Ingliskeelse Vikipeedia järgi on tehisintellekti tuntumad rakendused täiustatud veebiotsingumootorid, vestlusrobotid, virtuaalsed assistendid, isejuhtivad sõidukid (sh droonid ja juhiabisüsteemid), strateegiamängude nagu male ja go mängimine ja analüüs ning sisu loomine – tekst, pildid, heli ja video. Malet ja go’d mängivad programmid kasutavad nn vastasotsingut: need läbivad võimalike käikude ja vastukäikude puu, otsides võidupositsiooni. Paljud TI ülesanded, nagu planeerimine, tajumine ja robootika, nõuavad tegutsemist puuduliku või ebakindla info põhjal, mille jaoks on välja töötatud tõenäosusteooriast ja majandusteadusest pärit meetodeid.
Majanduslik mõju
Vikipeedia järgi on tehisintellektil märkimisväärne mõju tootlikkusele, tööjõule ja innovatsioonile. OECD hinnangul aitab TI automatiseerida korduvaid ja madala lisandväärtusega ülesandeid, nii et töötajad saavad keskenduda keerukamatele ja loovamatele tegevustele. Samas rõhutatakse oskuste ajakohastamise vajadust, sest osa töökohti võib muutuda või kaduda. McKinsey Global Institute’i 2023. aasta analüüsi järgi võib generatiivne tehisintellekt suurendada üleilmset aastast tööproduktiivsust 0,2–3,3% võrra, sõltuvalt valdkonnast.
Euroopa Liidu tehisintellekti määrus
2024. aastal võeti vastu Euroopa Liidu tehisintellekti määrus (AI Act) – maailma esimene terviklik riskipõhine õigusakt tehisintellekti kasutamise kohta. Määrus jaotab TI-süsteemid riskitasemete järgi ja seab kõrgema riskiga süsteemidele rangemad nõuded, nagu läbipaistvus, andmekvaliteet ja inimese järelevalve. Eesmärk on soodustada ohutut ja innovaatilist arengut, vältida kõrge riskiga rakendusi (näiteks sotsiaalkrediidisüsteeme) ning kaitsta isikuandmeid. Määruse rakendamine algab järk-järgult alates 2025. aastast.
Riskid, mida tasub teada
- Ekslikud vastused: keelemudelid võivad esitada valeinfot veenvas vormis – kontrolli olulised faktid alati üle.
- Andmekaitse: ära sisesta TI-tööriistadesse isikuandmeid, ärisaladusi ega paroole.
- Eetika ja ohutus: ingliskeelse Vikipeedia järgi on TI ohutus, soovimatud tagajärjed, eetilised küsimused, keskkonnamõju ja pikaajalised riskid tekitanud laia arutelu TI reguleerimise üle.
- Autoriõigus: TI loodud sisu kasutamisel tasub mõelda, kellele kuuluvad õigused ja millistel andmetel mudel on treenitud.
Kokkuvõte
Tehisintellekt on 1950. aastatel alguse saanud teadusvaldkond, mis on tänu süvaõppele ja suurtele keelemudelitele muutunud igapäevaseks tööriistaks. See pakub suurt majanduslikku potentsiaali, kuid nõuab kriitilist kasutamist ning selgeid reegleid – Euroopas annab need ette tehisintellekti määrus.