Frantsiis

Frantsiisi mõiste

Üheks ettevõtlusega alustamise võimaluseks on teha seda frantsiisilepingu kaudu. Frantsiis on juriidiline ärikokkulepe, mille järgi frantsiisivõtja saab frantsiisiandja antud tingimustel õiguse kasutada frantsiisiandja ärikontseptsiooni ja tema kaubamärki.

Frantsiisi puhul võtab juba toimiva äriidee üle uude keskkonda mõni teine ettevõte. Frantsiisi alla võivad kuuluda nii ärinimi, kaubamärk, tootmistehnoloogia, müügi- ja esindusõiguskui ka väljaõppemetoodika.

Frantsiisivõtja  on seejuures  ettevõtja, kes ostab frantsiisiõiguse ja kelle tegutsemine on piiratud frantsiisilepinguga. Frantsiisiandja  on teine lepingupool ehk ettevõte, mis annab enda väljatöötatud ärikontseptsiooni teatud tasu eest üle.

Frantsiisivõtja maksab frantsiisiandjale kaubamärgi ja ärisüsteemi kasutamise eest perioodilist kasutusmaksu (nt kokkulepitud protsent müügist või fikseeritud tasu kuus, kvartalis või aastas) ja enamikel juhtudel ka ühekordset lepingu alustamise tasu (Initial Fee).

Kõik äritegevuseks vajalikud investeeringud ja muud kulud peab kandma frantsiisivõtja ise. Frantsiisivõtja on kohustatud esitama frantsiisiandjale finantsaruandeid, mis on ka üheks kontrolli võimaluseks frantsiisiandjale.

Frantsiisiandja on omakorda kohustatud varustama frantsiisivõtjat igakülgse know-how´ga kaubamärgi ja ärisüsteemi kohta, mis sisaldab endas ka pidevat kaadri väljaõpet, tegevuskoha asukoha kriteeriume, töötajate ametijuhendeid, hankijate võrku, disainerite poolt kujundatud logosid, turu-uuringuid, reklaamiklippe jne.

Frantsiisi liigitatakse järgnevalt:

1) Tooteturustus frantsiis (product distribution franchise)

See on kokkulepe, mille järgi frantsiisivõtja kohustub ostma frantsiisiandja tooteid või kasutama oma toodetel frantsiisiandja kaubamärki. Frantsiisiandjal on seda lepingut sõlmides lihtne huvi – leida igasse geograafilisse piirkonda tema toote vastutustundlik ainuedasimüüja, kes vastutab võetud kohustuste eest. Näiteks bensiinijaamad  ja gaseeritud jookide pudelitesse villijad.

2) Äriformaadi frantsiis (business format franchise)

See on kokkulepe, mille järgi ettevõtja võtab kasutusele frantsiisiandja teenuste osutamise protsessi ja kaubamärgi kasutamise õiguse tervikuna. Frantsiisivõtja hakkab seda frantsiisileandja kaubamärgi nime all oma klientidele pakkuma. Frantsiisiandja on välja töötanud eduka ärikontseptsiooni ning tal endal on mitu selle järgi väga hästi toimivat äriüksust. Nende populaarsus kasvab ja see tekitab ettevõtlikel inimestel soovi kasutada sama kontseptsiooni. Äriformaadi frantsiis on väga populaarne toitlustuses (nt kiirtoidurestoranid) ja teeninduses (nt toidukauplused, juuksurid).

Frantsiisi võib veel liigitada ühe müügipunkti frantsiisiks (single-unit franchise) ja mitme müügipunkti frantsiisiks (multi-unit franchise). Viimase puhul nt kaks Vapiano söögikohta Tallinnas.

Frantsiisivõtja seisukohast on frantsiisil nii plusse kui ka miinuseid.

Frantsiisi plussid:

  • frantsiisiandja ärikontseptsioonil on tuntud maine, kindel turg ja lojaalsed kliendid
  • suuremad õnnestumise võimalused võrreldes nullist ärikontseptsiooni alustajaga
  • võimalus kiiremini alustada
  • frantsiisiandja korraldab ettevõtte töötajatele vajaliku koolituse
  • frantsiisiandja ärikontseptsiooni edukus on korduvalt tõestatud
  • frantsiisiandja toetab turundustegevust

Frantsiisi miinused:

  • kaasnevad frantsiisitasud (alustamine, igakuine makse, reklaamitasud jne)
  • ettevõtte kasv ja laienemine on piiratud
  • vähe tegutsemisvabadust
  • ainuke, kellelt tohib toorainet ja komponente osta, võib olla frantsiisiandja
  • lepingut enne tähtaega lõpetada on keerukas

Frantsiisi pakuvad tavaliselt rahvusvaheliselt tuntud teenindusettevõtted, nt kiirsöögikohad, hotellid, autorendifirmad, kütusemüüjad, kullerfirmad, spordiklubid jne. Eestis tegutsevad frantsiisi alusel teiste seas näiteks Best Western Hotell Pärnu ja Uniquestay Hotels ning toitlustusketid McDonalds, Vapiano, Pappa Pizza , Boost Juice Bar ja Subway.

Frantsiisiandjana tegutseb Eestis näiteks ilusalongikett Salon+, mille salonge on avatud ka Lätis ja Leedus. Ka Baltika sõlmis frantsiisilepingud Valgevenes ja Hispaanias Montoni kaupluste avamiseks. Kümme aastat Eestis tegutsenud Pizzakiosk alustas väikese Paide restoraniga ja on viimastel aastatel jõudsalt Eestis arenenud just frantsiisimise teel.

Frantsiis võlaõigusseaduses

19. peatükk

§ 375. Frantsiisilepingu mõiste

Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele.

§ 376. Frantsiisiandja kohustused

Frantsiisiandja on kohustatud andma frantsiisivõtjale juhiseid õiguste teostamiseks ning osutama talle püsivalt sellega seotud kaasabi.

§ 377. Frantsiisivõtja kohustused

Frantsiisivõtja on kohustatud:

kasutama oma tegevuses frantsiisiandja ärilist tähistust;

tagama tema poolt lepingu alusel toodetavate kaupade või osutatavate teenuste kvaliteedi samal tasemel frantsiisiandjaga;

järgima frantsiisiandja juhiseid, mis on suunatud õiguste kasutamisele frantsiisiandjaga samal alusel ja viisil;

osutama klientidele kõiki täiendavaid teenuseid, millega need võiksid arvestada kauba omandamisel või teenuse tellimisel frantsiisiandjalt.

§ 378. Frantsiisiandja kontrolliõigus

Frantsiisiandjal on õigus kontrollida frantsiisivõtja poolt frantsiisilepingu alusel toodetavate kaupade või osutatavate teenuste kvaliteeti.

Euroopa Frantsiisi Eetikakoodeks

Euroopa Liidus ei ole frantsiisi andmise ja võtmise reegleid ühtlustatud, kuid see sektor on isereguleeruv  läbi Euroopa Frantsiisi Eetikakoodeksi (Code of Ethics for Franchising), mis loodi aastal 1972 Euroopa Frantsiiside Föderatsiooni (European Franchise Federation) poolt. See mittetulunduslik äriühing koondab mitmete riikide frantsiisiühendusi (20 liiget).

Euroopa Frantsiisi Eetikakoodeks kehtestab headele äritavadele baseeruvad suunised ja põhimõtted nii frantsiisiandjate kui frantsiisivõtjate jaoks.

On oluline, et potentsiaalsed frantsiisiandjad ja –võtjad tunneksid nõudeid, mida nad peavad täitma vastavalt oma siseriiklikele seadustele ja oleksid tuttavad ka Euroopa Frantsiisi Eetikakoodeksi põhimõtetega.

Meelespeaks ettevõtjale

Süsteemi arendamine paberil

Selleks, et teha kindlaks, kas ettevõtte arendamiseks on otstarbekas kasutada frantsiisi, tuleks eelnevalt teostada pädeva eksperdi abiga tasuvusuuring. Sellise analüüsi abil on võimalik välja töötada ka üksikasjalik frantsiisisüsteem. Selles etapis on soovitav, et potentsiaalsed frantsiisiandjad tutvuksid selle maa seaduste ja reeglitega, kus frantsiis hakkab toimima. Samuti on oluline, et frantsiisiandja kontrolliks, et tal on õigus kasutada intellektuaalomandi õigusi (kaubamärgid, autoriõigus), mida ta tulevikus hakkab jagama frantsiisivõtjaga.

Süsteemi testimine praktikas

Heaks äritavaks on, et potentsiaalne frantsiisiandja tõestaks enne frantsiisivõrgustiku käivitamist, et tema frantsiisisüsteem tegutseb edukalt vähemalt ühes pilootüksuses samal või sarnasel turul.

Mudeli katsetamisel on mitmeid eeliseid. Ühelt poolt on see parim viis näidata potentsiaalsele frantsiisivõtjale, et äritegevust on võimalik kopeerida ja et see töötab nii nagu reklaamitud. Teiselt poolt on see frantsiisiandja jaoks kõige tõhusam viis katsetuse käigus saadud kogemuste põhjal üksikasjaliku kasutusjuhendi koostamiseks.

Frantsiisilepingu väljatöötamine

Frantsiisikokkulepe ehk -leping on kirjalik dokument, kus on fikseeritud frantsiisiandja ja frantsiisivõtja kohustused ja õigused.  

Tavaliselt valmistab frantsiisikokkuleppe ette frantsiisiandja, kuid üldiselt reguleerib Eestis frantsiisiga seotud küsimusi äriseadustik.

Üldjuhul on frantsiisilepingutes punkt, mis keelab samal frantsiisivõtjal omada erinevate, omavahel konkureerivate frantsiisiandjate antavaid frantsiisiettevõtteid. Frantsiisilepingutes pannakse tavaliselt paika ka piirkond, kus seda teenust pakutakse. Kui kohalik frantsiisiettevõte soovib laieneda, siis on see võimalik vaid juhul, kui ettevõtja suudab frantsiisiandjale näidata, et ta saab hakkama eri piirkondades tegutsevate ettevõtete haldamisega.

Euroopa Liidus on heaks tavaks, et kooskõlas eetikakoodeksiga hõlmab frantsiisileping vähemalt järgmisi küsimusi:

1) Frantsiisiandja õigused ja kohustused

  • tagada frantsiisivõtjale esmane koolitus ja pidev äriline ja/või tehniline abi kogu partnerluse aja jooksul
  • teavitada frantsiisivõtjat kirjalikult lepingu rikkumiste korral ning vajadusel anda talle mõistlik ajavahemik rikkumiste kõrvaldamiseks

2) Frantsiisivõtja õigused ja kohustused

  • anda oma parim äritegevuse kasvuks ja brändi maine hoidmiseks
  • varustada frantsiisiandjat finantsaruannetega
  • tagada frantsiisiandjale juurdepääs tööruumidele ja dokumentidele
  • tagada, et frantsiisiandja oskusteavet ei avaldata kõrvalistele isikutele partnerluse kestuse jooksul ega pärast selle lõppu

3) kaubad ja/või teenused, mida pakutakse frantsiisivõtjale

4) partnerluse finantstingimused

5) lepingu kestus (mis peaks olema piisavalt pikk, et katta frantsiisivõtja alginvesteering)

6) tingimused, millistel frantsiisivõtja võib müüa või üle anda oma ettevõtte; samuti frantsiisiandja võimalus olla esimene ostja

7) kaubamärkide kasutamise tingimused

8) frantsiisiandja õigus kohandada frantsiisisüsteemi uute või täiustatud meetoditega

9) lepingu võimaliku pikendamise või lõpetamise tingimused

10) lepingusätted frantsiisiandjale kuuluva materiaalse ja immateriaalse vara loovutamise kohta peale lepingu lõppemist

Frantsiisiandja ja –võtja peaksid lahendama oma konfliktid läbirääkimiste teel. Seejuures võiks kasutada vahendaja abi, kellel on kogemusi nii frantsiisi kui intellektuaalomandi sektoris. Selline toiming on palju kiirem ja odavam kui kohtuprotsess.

Kokkuvõtlikult, frantsiisileping on oma olemuselt väga mahukas ja juriidiliselt keeruline dokument, mille sõlmimisele on soovitav kaasata sõltumatu ekspert (advokaat), kes tunneb mõlema poole õigusakte.

Frantsiisivõrgustiku käivitamine

Frantsiisivõrgustiku loomisel on oluline osa turundustegevusel – reklaamikampaaniad, reklaamimaterjalid. Kuna frantsiisi edu sõltub frantsiisivõtjate tegevusest, tuleb värbamisprotsessis olla eriti ettevaatlik. Enne frantsiisivõtjate valimist tuleks välja töötada kriteeriumid, mis hõlmaksid muu hulgas ka frantsiisivõtjate oskusi, haridust ja isikuomadusi. Et teha teadlikke valikuid, peavad potentsiaalsed frantsiisivõtjad omama täielikku informatsiooni pakutava frantsiisi kohta. Heaks tavaks on anda läbirääkimistel potentsiaalsetele frantsiisvõtjatele teavet frantsiisi kohta kirjalikus vormis mõistliku aja jooksul enne frantsiisilepinguga seotud dokumentide allkirjastamist. Sellist kirjalikku dokumenti nimetatakse frantsiisi avalikustamise dokumendiks (Franchise Disclosure).

Näited, mida võiks frantsiisi avalikustamise dokument sisaldada:

frantsiisiandja nimi ja muu ettevõtte info, eelnevate aruannete koopiad, tõendid kaubamärgiõiguste kohta, finantsinformatsioon, mis võimaldab hinnata frantsiisivõtjal vajaminevat koguinvesteeringut jne.

Mõnedes Euroopa Liidu riikides on olemas eraldi seadused frantsiisi avalikustamise kohta, kus loetletakse andmed, mida tuleb jagada enne frantsiisilepingu allkirjastamist.

Enne lepingu allkirjastamist peaksid frantsiisivõtjad koguma nii palju teavet kui võimalik frantsiisi ja võimalike ohtude kohta. Kuigi varasemad kogemused ei anna garantiid tuleviku jaoks, siis teades, kuidas frantsiisivõrgustik on töötanud eelmistel aastatel, võib hinnata selle järgi ka tuleviku võimalusi.

Frantsiisivõtjal on soovitav:

1) võtta ühendust vastava riigi frantsiisiühendusega ja kontrollida, kas seal pakutakse mingeid koolitusprogramme ja kas frantsiisiandja on ühenduse liige

2) lugeda väga hoolikalt frantsiisilepingut kasutades seejuures asjatundjate abi (lisaks õigusabile võib vaja minna ka raamatupidaja abi)

3) kui vastavas riigis ei ole avalikustamise kohustust, siis nõuda äriliste aspektide kohta info avaldamist

4) kontrollida ettevõtte andmeid riiklikus registris ja saadaolevaid aastaaruandeid

5) kontrollida, kas ja kui kaua on intellektuaalomandi õigused frantsiisi tegutsemisterritooriumil kaitstud

6) küsida teiste (praeguste ja varasemate) frantsiisivõtjate nimekirja, et oleks võimalik nende käest küsida, kas äri on kasumlik, millised on edutegurid, milliseid rahalisi vahendeid on vaja tulusa äri loomiseks, arvamusi frantsiisiandja koolituste ja jooksva abi kohta ja üldisi kogemusi, eriti kui nad on lahkunud võrgustikust.

7) küsida üksikasju pilootüksuse kohta

8) teha kindlaks, kas frantsiisiandja on olnud kaasatud vaidlusprotsessidesse

Frantsiisiandjal on kogu lepingu kehtimise aja jooksul kohustus pakkuda koolitust, samuti ärilist ja tehnilist abi. See võimaldab tagada tarbijatele sama kvaliteedi kogu frantsiisivõrgustiku raames.