Eesti suurim ettevõtluskonkurss ootab osalema image
Photo:

Eesti suurim ettevõtluskonkurss ootab osalema

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsuvad osalema Eesti suurimal ettevõtluskonkursil Eesti Parimad Ettevõtted 2017, mis kulmineerub 5. oktoobril „Aasta ettevõte 2017“ autasustamisega.

Ettevõtluskonkurss liidab endas kaks konkurssi:

  • Ettevõtluse Auhinda annab välja EAS. Selle konkursi raames selgitatakse 2017. aastal välja riigile enim kasu toonud ettevõtted viies valdkonnas: aasta uuendaja, aasta välisinvestor, aasta vastutustundlik ettevõte, aasta piirkonna ettevõte ja aasta eksportöör. Konkurss Ettevõtluse Auhind on kõrgeim riigipoolne tunnustus ettevõtjatele ja ettevõtlikkusele ning samas ka pikima ajalooga ettevõtluskonkurss Eestis. Konkursile saad kandideerida siin.

Eelmisel aastal võitis Aasta Ettevõte 2016 tiitli Hekotek AS, lisaks pärjati ettevõtet ka Aasta Eksportööri auhinnaga. Teiste kategooriate võitjateks osutusid 2016. aastal: Eastman Specialties OÜ (Aasta Piirkonna Ettevõte), Proekspert AS (Aasta Disainirakendaja), Kohila Vineer OÜ (Aasta Välisinvestor), Estonian Cell AS (Aasta Uuendaja).

  • Konkurentsivõime edetabelit korraldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Selle konkursi raames koostatakse ettevõtete üldine konkurentsivõime paremusjärjestus ettevõtete majandusnäitajate põhjal. Lisaks valdkondlike edetabelite koostamisele selgitatakse parimad välja nii suurettevõtete, kesk- ja väikeettevõtete kui ka mikroettevõtete arvestuses. Konkursi metoodika on välja töötatud Eesti Konjunktuurinstituudi poolt. Konkursile saad kandideerida siin.

2016. aastal olid võidukad: Adcash OÜ (Konkurentsivõimelisim väike- ja keskettevõte), SPS Grupp OÜ (Konkurentsivõimelisim mikroettevõte), Tallink Grupp AS (Konkurentsivõimelisim suurettevõte).

Kõiki ettevõtteid oodatakse endast märku andma ja kandideerima veebilehel www.ettevotluskonkurss.ee. Kandideerimine on avatud 30. juunini 2017.

Parimaid ettevõtteid auhinnatakse pidulikul auhinnagalal, mis tänavu toimub 5. oktoobril!

  • Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus soovib kõigile häid pühi! image
    Photo:

    Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus soovib kõigile häid pühi!

  • Koostööst Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskuse ning Kyrgyzpatendi vahel image
    Photo:

    Koostööst Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskuse ning Kyrgyzpatendi vahel

    Koostöös Välisministeeriumiga ning järjekordse ühisprojekti raames külastab käesoleval nädalal Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskust (EITK) kõrgetasemeline Kyrgyzpatendi (KGPatent) delegatsioon. EITK on kirgiisidega koostööd teinud juba 2014. aastast. Varasemalt on Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus nõustanud kirgiise sellistes valdkondades nagu tugiteenuste väljaarendamine Kõrgõzstani väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ettevõtluse arendamiseks Eestis (Euroopa Liidus), Kõrgõzstani Vabariigi ja Eesti Vabariigi vaheline kogemuste ja infovahetus intellektuaalomandi ja tehnoloogiasiirde valdkonnas ja Kyrgyzpatendi tehnoloogiasiirde võimekuse tõstmine. Seekordse koostööprojekti raames ollakse abiks Kõrgõzstani Vabariigi esimese teaduspargi lähteülesande väljatöötamisel. Sellega seoses külastatakse Eestis asuvaid teadusparke: SA Tallinna Teadusparki Tehnopol, TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskust MEKTORY ja Tartus asuvat Teadusparki. Koos eelpool mainitud asutuste esindajatega tutvustatakse teadusparkide üldist kontseptsiooni, olemasolevat infrastruktuuri, selgitatakse kasutatud toime- ja finantseerimismudeleid.

  • Digioskused vaeslapse osas image
    Photo:

    Digioskused vaeslapse osas

    Eesti tööandjad on aktiivsed koolitajad, kuid ebaõiglaselt vähe tähelepanu pööratakse töötajate digitaalsete oskuste arendamisele, leiab personalijuhtimise ühingu PARE tegevjuht Ene Olle. Eestist kui e-riigist on räägitakse kiitvalt ning Eesti IT-ettevõtted ongi ühed maailma parimad. Digitaalsete lahenduste rakendamise poolest ühiskonnas oleme samuti eeskujulikud. Kuid see ilus kuvand ei ole päris lõpuni aus. Eestis on palju inimesi, kelle tegelik digioskuste tase on vähene või puudulik ning võib lõpuks piirata ettevõtluse konkurentsivõimet. Tööandjate keskliidu uuringust selgub, et pea pooled Eesti tööstusettevõtted pole kunagi midagi teinud enda töötajate digitaalsete oskuste arendamiseks – seda ajal, mil tööstuse digitaliseerimine üha kiireneb. Pilvetehnoloogia ja asjade interneti areng tõotab muuta ettevõtete toimimist tulevikus drastiliselt. Kui me tahame edaspidigi olla digimaailmas eeskujuks, siis peame pingutama           Allikas: https://www.aripaev.ee/arvamused/2017/12/12/ene-olle-digioskused-vaeslapse-osas

  • Google võib veel enda kaubamärki kasutada image
    Photo:

    Google võib veel enda kaubamärki kasutada

    Esmaspäeval keeldus USA ülemkohus arutamast kaasust, kus hageja soovis Google’i kaubamärgi kehtetuks tunnistamist, kuna guugeldamine terminina on muutunud üldlevinuks. Sellega vältis Google saatust, mis on juba tabanud termose, eskalaatori ja aspiriini esialgseid tootjaid. Nimelt on kaubamärgiseadustes klausel, mille kohaselt kaotab kaubamärk kehtivuse siis, kui see muutub terminina ühiskonnas nõnda levinuks, et konkurentidel oleks muidu raske enda tooteid müüa ilma kaitstud kaubamärki kasutamata. Chris Gillespie, kes soovis Google’i kaubamärgi kehtetuks tunnistamist, rõhuski just guugeldamisele kui internetis otsingute tegemise sünonüümile ühiskonnas. Mis seekord Google’i kaubamärgi päästis, oli fakt, et Google ei ole tänasel päeval enam vaid interneti  otsingumootor, pakkudes lisaks sellele veel kümneid teisi teenuseid. Siiski pidi kohus möönma, et guugeldamine kui termin on ühiskonnas muutunud populaarseks. Kaua Google suudab enda kaubamärki kaitsta edasiste taoliste taotluste eest näitab vaid aeg.             Refereeritud tekst: https://arstechnica.com/tech-policy/2017/10/supreme-court-wont-nullify-google-trademark-in-genericide-challenge/?comments=1

  • Amazon soovib hakata sinu elektriautot laadima droonide abil image
    Photo:

    Amazon soovib hakata sinu elektriautot laadima droonide abil

    Koos elektriautode levikuga on kasvanud ka vajadus nende laadimispunktide järele. Eestiski on seetõttu laadimispunktide võrku hoogsalt laiendatud. Amazon töötab aga samal ajal selle nimel, et laadimispunktidest hoopis vabaneda. Amazon sai nimelt hiljuti patendi uudsele protsessile, kus tühjeneva akuga elektriauto saadab sellest teate Amazonile ning vastutasuks saadetakse auto kohale droon akupanka juhtmevabalt laadima. Amazoni esialgu hullumeelsena näiva idee (millele nad alustasid patendi taotlemist juba 2014. aastal) töötamist tõestasid Stanfordi Ülikooli teadlased selle aasta alguses, kui nad suutsid liikuvalt objektilt juhtmevabalt laadida LED-pirni. Tõsi küll, tegemist oli ühe millivati suuruse laenguga ning elektriauto laadimiseks läheb tunduvalt rohkem vaja, kuid idee töötamine sai tõestatud. Nüüd nõuab idee tööle rakendamine uudsete tehniliste lahenduste väljatöötamist. Turgu Amazoni ideele igatahes on – ainult USAs on juba kokku 130 000  elektriautot ja vaid 16 000 laadimispunkti. Ning enamikes neist võtab laadimine tuntavalt kauem aega, kui seda kuluks sõitmise ajal akusid laadides.                 Refereeritud tekst: https://qz.com/1103927/amazon-amzn-wins-patent-for-drones-to-wirelessly-charge-electric-cars-while-youre-driving/

  • Naisleiutajad, kes muutsid maailma image
    Photo:

    Naisleiutajad, kes muutsid maailma

    Kujutledes ette tüüpilist leiutajat, kangastub silme ees ekstsentriline vanahärra, kes keldris omaette katsetades uusi leiutisi arendab. Tuntuimate leiutajate seast leiame samuti vaid mehi – Thomas Edison, Nikola Tesla, Alexander Graham Bell jne. Küll aga jätame nõnda õiglase tähelepanuta naisleiutajad, kelle panus tehnoloogia arengusse on olnud samuti märkimisväärne. Grace Hopper Grace Hopperi töö tulemusena sündis maailma esimene kompilaator, mis tõlkis USA mereväe arvutite instruktsioonid arvutikoodi. See muutis programmeerimist ja arvutite tööd tohutult, aidates kaasa nende kasutusvõimalustele ning arengule. Termin debugging, mida laialdaselt tänapäeva arvutiprogrammide juures kasutatakse, on samuti tema välja mõeldud. Küll aga oli selle tekke taga reaalne koiliblikas, kes ühte tema arvutisse oli lõksu jäänud. Grace Hopper arendas arvuteid USA mereväe jaoks kuni pensionile minekuni 79 aasta vanuselt, olles siis mereväe kõige vanem ohvitser. Mary Anderson Mary Anderson leiutas maailma esimese töötava kojameeste süsteemi autodele ja seda juba aastal 1903. Leiutise taga oli tema mure autojuhiga, kes pidi esiklaasi puhastamiseks iga kord talvel akna alla kerima, lastes nõnda iga kord külmi talvetuuli autosse. Mary Anderson disainis mure lahendamiseks klaasipuhasti, mida sai autost seest juhtida. Kahjuks aga ei mõistnud selle leiutise potentsiaali autofirmad, kelle arvates oleks selline lahendus autojuhte segama hakanud. Nõnda kahjuks ei teeninud Mary Anderson enda patenteeritud leiutisest midagi, vaatamata sellele et see muutus aastakümneid hiljem autotööstuses standardiks. Stephanie Kwolek Stephanie Kwoleki leiutis on päästnud tuhandeid, kui mitte miljoneid elusid 1965. aastast alates, mil ta selle leiutas. Selleks leiutiseks on kevlar – materjal, mis on viis korda tugevam kui teras. Kevlarit kasutatakse kõige enam kuulikindlates vestides, kuid on ka kasutusel lennukites, mobiiltelefonides ja sillaehituses.                   Refereeritud tekst: http://www.bbc.com/news/world-40923649

  • Start-up ettevõtete intellektuaalomandi webinar 26. oktoobril image
    Photo:

    Start-up ettevõtete intellektuaalomandi webinar 26. oktoobril

      Registreerumaks 26. oktoobri webinarile täida palun allolevad väljad [contact-form-7 id="1429" title="Registreerimine koolitusele"]  

  • Intellektuaalomandi juhtimise seminar Ettevõtluspäeval image
    Photo:

    Intellektuaalomandi juhtimise seminar Ettevõtluspäeval

    3. oktoobril toimub järjekordne Tallinna Ettevõtluspäev, mille eesmärgiks on väärtustada ettevõtlust, julgustada inimesi oma lennukaid ideid ellu viima ning pakkuda lisaks uutele teadmistele võimalust kontaktvõrgu laiendamiseks. Nagu varasemalt on kombeks saanud, astub Ettevõtluspäeval enda seminariga üles ka Intellektuaalomandi Keskus. Sellel aastal on fookuses töötajate ja ettevõtte intellektuaalomandi edukas juhtimine. Seminari raames antakse ülevaade töötajate ja ettevõtete väljakutsetest enda intellektuaalomandi korraldamisel ning võimalustest kuidas need kõige paremini enda kasuks tööle panna. Seminar toimub 3. oktoobril Viru Konverentsikeskuses, Allegro saalis kell 15.30-16.30. Seminarile saad registreeruda siin.  

  • Brexit ja intellektuaalomandi tulevik image
    Photo:

    Brexit ja intellektuaalomandi tulevik

    Brexit tuli paljude ettevõtjate jaoks ootamatult, mistõttu on pikemat aega valitsenud Brexiti-järgse ärimaastiku suhtes ebakindlus. Üks põletavatest küsimustest on olnud Euroopa Liidu ettevõtete intellektuaalomandi kaitse Brexiti-järgselt Suurbritannias. Hiljuti andis Euroopa Komisjon välja kokkuvõtte intellektuaalomandi valdkonna nõudmistest Suurbritanniale.   Euroopa Komisjoni peamised nõudmised Suurbritanniale on suunatud sarnase seadusandliku ja ettevõtlusliku olukorra säilitamisele. Näiteks soovitakse, et

    • Euroopa Liidu ülese intellektuaalomandi kaitse õiguste omajatel oleks peale Brexitit Suurbritannias automaatselt samad õigused, ilma lisatasusid maksmata.
    • Kui selline kaitse nõuab seaduste muutmist, siis peab see olema paigas hiljemalt Liidust välja astumise ajaks.
    • Need ettevõtted, kes taotlevad praegu Euroopa Liidu ülest intellektuaalomandi kaitset, peavad saama selle samast kuupäevast nii Euroopa Liidus kui Suurbritannias
    • Kõik ELi ülesed intellektuaalomandi kaitse õigused, mille kehtivusaeg lõppeb enne Suurbritannia lahkumist, loetakse lõppenuks nii Euroopa Liidus kui Suurbritannias. Neid õiguseid hiljem Suurbritannias uuendada ei tohi.
      Läbirääkimiste alguseni on veel minna küllaltki pikk tee, kuid Euroopa Komisjon on teinud selgeks, et kavatseb kaitsta senini kehtinud korda üpriski jäigalt.               Refereeritud tekst: https://www.lexology.com/library/detail.aspx?g=3e60d024-6fbd-4a65-b4b6-445b5b710613

  • Kas tätoveeringud on autoriõigustega kaitstavad? image
    Photo:

    Kas tätoveeringud on autoriõigustega kaitstavad?

    Tätoveeringute disainid, niikaua kuni need on originaalsed ja veel paberil, kuuluvad autoriõiguste kaitse alla. Kuid nüüd on tätoveerijad astunud esimesed sammud selle nimel, et edaspidi oleksid ka juba nahale kantud tätoveeringud autoriõigustega kaitstud. Nimelt on mitmed nimekad tätoveerijad USAs kaevanud kohtusse kuulsa arvutimängude tootja Take-Two Interactive´i, kelle poolt müüdavates NBA korvpallimängudes on näha tätoveerijate loomingut. Nende hinnangul on neile kuuluvate ja autoriõigustega kaitstud disainide kujutamine arvutimängus ebaseaduslik. Take-Two hinnangul ei saa aga piirata sportlaste kujutamist nõnda, nagu nad päriselus välja paistavad. Vaidluse tuumaks on küsimus, kas inimnahka saab lugeda autoriõigustega kaitstud teose meediumiks. Tätoveerijate hinnangul on see nõnda, sest inimnahk on kõigile tajutav ning sinna tätoveeritut saab kergelt reprodutseerida. Take-Two arvates tooks selline otsus kaasa aga olukorra, kus iga kord kui tätoveeritud avaliku elu tegelane teles, filmis või fotodel poseerib, peab tätoveerijale autoritasu maksma. Igal juhul seab antud kohtuprotsess pretsedendi, mis mõjutab autoriõiguste olemust kogu maailmas.             Refereeritud tekst: https://arstechnica.com/tech-policy/2017/09/can-a-tattoo-on-human-flesh-be-copyrighted-well-soon-find-out/